Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

EEAÜL vastulause Drui artiklile

Vastukaaluks eile (12. aprillil) avaldatud Eesti Energia personalidirektor Tiina Drui seisukohtadele on Eesti Energeetikatöötajate Ametiühingute Liidul ka üht-teist öelda.

„Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama algusest“, ütles Agu Sihvka tema nimega tituleeritud raamatus. Kuna päris algusest alustamine nõuaks liiga palju aega, alustan ma hetkest, mis on viinud järjest tõsisema vastasseisuni kollektiivläbirääkimistel mõnede Eesti Energia kontserni kuuluvates ettevõtetes. Tööandja vaadet (eri ettevõtete tegevjuhtkondade ühisarvamust?) esindavad ilmselt Eesti Energia AS personalidirektori Tiina Drui poolt meediasse paisatud seisukohad. Vaatleme allpool, millised on töötajate soovid oma tööandjale.

Esiteks, kohatu on jätta mulje kollektiivlepingust kui dokumendist, mis paneb tohutu vastutulekuna töötajatele paika mingid nende jaoks erilised „hüved“. On ju kollektiivleping oma sisult ja olemuselt ei midagi muud kui kollektiivne tööleping (tõsi küll, mõningate erisustega), millega seonduvat reguleerib kollektiivlepingu seadus. Eesti õiguse kohaselt kehtestab seadusandja (Riigikogu) töötingimuste miinimumnormid, mida tööandja peab täitma igal juhul. Kui ta seda ei teeks, rikuks ta seadust, millele peab järgnema riiklik sanktsioon. Demokraatlikus ühiskonnas, kuhu end tavatseb liigitada ka Eesti, on töötajatel (eelkõige ametiühingute kaudu) õigus ja võimalus leppida tööandjaga kokku seadustega tagatud kohustuslikest miinimumidest töötajate jaoks soodsamad tingimused. Seega on kohatu rääkida mistahes „hüvedest“ (loe: tööandja kingitustest), sest tegemist on tööturu osapoolte kokkuleppega!

Teiseks olgu eraldi rõhutatud, et kokkulepe on väärtus omaette, mis annab tunnistust sellest, et töötajad on ettevõtte juhtkonnale võrdväärsed partnerid. Kokkulepe tähendab alati kaht asja: esiteks kompromissi enda ja partneri soovide vahel ning teiseks seda, et mõlemad osapooled kannavad ühtmoodi vastutust selle täitmise eest. Seetõttu tagab kokkulepe ettevõtte normaalse toimimise ka juhul, kui see ei pruugi täielikult rahuldada kumbagi osapoolt. Seda kõike lihtsal, kuid äärmiselt olulisel põhjusel – kokkulepe respekteerib ja arvestab mõlema partneri olulisi huve (win-win olukord). Jutt ettevõtte kehtestatud korrast kui kõigi murede patentravimist on pehmelt öeldes ebapädev argument: kuna selle paneb paika ühepoolselt tööandja, edastab see üheselt mõistetava sõnumi – tööandja ei soovigi arvestada töötajate soovidega. Teisisõnu – mistahes enda kehtestatud korrast on tööandjal seaduslik õigus suvalisel hetkel ühepoolselt ka taganeda, st seda halvendada või koguni tühistada. Seevastu kumbki pool ei saa kollektiivlepingu kehtivuse ajal ühepoolselt taganeda selles paika pandud tingimustest.

Kolmandaks ei veena krokodillipisarad ka töötajate võrdse kohtlemise teemal. Võrdne kohtlemine on väga tore asi ja ametiühingutel pole selle vastu kunagi midagi olnud. Palun väga – võtame kõigist kehtivatest kollektiivlepingutest soodsaimad sätted, ühendame nad kokku üheks kollektiivlepinguks ja töötajad on rahul. Kui tööandja sellega ei nõustu, annab see tunnistust soovist peita „ühtlustamise“ sildi taha soovi langetada kehtivaid standardeid. Miks peaksid ametiühingusse koondunud töötajad sellega nõustuma?

Mis puudutab Eesti Energia kontserni ettevõtete kollektiivlepingute kaasajastamise vajadust, siis ametiühing on nõus selles osas tööandjat aitama. Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit analüüsib hetkel Põhjamaade ja Lääne-Euroopa energeetikasektori kollektiivlepinguid, et nende parimate kogemuste pealt töötada välja ühtne, kogu Eesti Energia kontserni hõlmav kollektiivleping, mis oleks kõige edumeelsem Eestis ning vähemalt Euroopa viie parima lepingu seas!

Mingitesse raamidesse ei mahu paraku demagoogia töötasude küsimuses. Esiteks, kuidas saab tööandja soovida lülitada nn põhitasu sisse lisatasud, mis on kehtestatud seadusega? Teiseks on selge, et töötajat huvitab eelkõige töötasu kogusumma, mitte nn põhipalk, mida tööandja esindaja üritab kõigest väest kilbile tõsta. Ning ametiühingu taotletav põhitasu tõus suurendab mõistagi ka kogusummat, mis palgapäeval töötaja pangakontole laekub. Vaid ullike võib uskuda „hoolitsust“ töötaja krediidikõlblikkuse suurendamisest, kui lihtne arvutus näitab, et parimal juhul suurendaks lisatasude ja toetuste lülitamine põhipalka töötaja kuutöötasu 20 – 30 euro võrra. Pole just kõneväärt muutus, kui jutt on isegi 1000 eurosest kuutasust – seda enam, et panka või liisingufirmat huvitab eelkõige töötasu kogusumma, mitte niivõrd osad, millest see koosneb. Kõik see meenutab sõelaga vee kandmist, sest kokkuvõttes ei tõuseks ei töötaja sissetulek ega väheneksid tööandja kulud töötasudele.

Üldlevinud on tööandja soov maksta töötajale nii vähe kui võimalik, aga kindlasti mitte rohkem kui vajalik. Siiski ei kannata kriitikat T. Drui mõtteviis, mida püütakse varjata mõne konkreetse numbri taha. Nimelt on ametiühingud ammu väsinud kuulamast tüdimuseni äraleierdatud „argumenti“: keegi elab kuskil veel palju halvemini kui teie ja seetõttu peaksite te olema õnnelikud, mitte tänamatud. Ehk siis tööandja mõttekäik on sisuliselt järgmine: töötaja, kel juhtub olema parem sissetulek kui naabril või mõne teise kutseala esindajal, tundku (kahju)rõõmu ja unustagu mistahes soov parandada oma töötingimusi, sh saada suuremat palka.

Ja lõpetuseks – kahtlemata on tööohutus ja – tervishoid, turvalised töötingimused palga kõrval äärmiselt tähtis valdkond ka töötajate jaoks. Ametiühing on eluliselt huvitatud tõsisest ja sisulisest koostööst tööandjaga nendes küsimustes! Seepärast teebki EEAÜL konkreetse ettepaneku – leiame kiiresti ühise keele Eesti Energia kontserni ettevõtetes pooli rahuldavate kollektiivlepingute sõlmimiseks ning alustame peale seda esimesel võimalusel kollektiivlepingute kaasajastamisega, võttes eeskujuks tingimused, milles on kokku leppinud Lääne– Euroopa riikide ja Põhjamaade sotsiaalpartnerid.

 

Konstruktiivset ja mõtestatud koostööd soovides,

 

Sander Vaikma

EEAÜLi esimees