Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

Eesti Energia võib sulgeda Narva elektrijaamad

Eesti Energia võib ärilistel kaalutlustel Narva elektrijaamad osaliselt seisma panna ning osta elektrit naaberriikidest.

Eesti Energia juht ­Sandor Liive (pildil) ütles, et praegusel suletud turul on firmal kohustus Eestit elektriga varustada ning Narva jaamade töö sõltub Eesti tarbimisest ning ekspordist.

Kui aga turg 2013. aastal avaneb, hakkab Narva jaamade töö Liive sõnul sõltuma elektri turuhinnast ning CO2 saastekvoodi hinnast. Kui Soomest tuleb odavam elekter kui Narvast, ei ole mõtet Narvas toota. "Tekib küsimus, kas on mõtet toota elektrit ise, või osta see hoopis sisse," märkis Liive.

Eesti Energia juht võrdles vabaturul tekkivat olukorda küsimusega, kas sõita Tartusse bussiga või autoga. Kui kütuse hind on kõrge, tasub pigem sõita bussiga. Olgugi et auto seisab kodus garaa×is ning liisingut maksad ikkagi. "Täna on meil see probleem, et "bussid" energeetikas ei sõida, alternatiive pole," ütleb Liive.
Praegu on Narva jaamades fikseeritud elektri hind ilma võrgutasude ja saastekvoodi tasuta 26 eurot megavatt-tunni eest. Põhjamaade elektribörsil on viimastel aastatel hind kõikunud vahemikus 20-70 eurot Mwh.

Soomes on praegu elektri hind kukkunud tasemele 38 eurot Mwh. Narva jaamade elektri hind koos CO2 kvoodiga on ligi 46 eurot Mwh. Seega on juba praegu Eesti Energial palju mõttekam enamik Narva jaamade 12 põlevkiviplokist seisma panna ja lõvi­osa elektrist Soomest sisse osta.

Paraku pole see võimalik, sest ülekandevõimsusi napib. Mullu avatud Estlinki 350 MW merekaabel võimaldaks napilt Eesti elektriga ära toita jaanilaupäeval, kui tarbimine on kõige väiksem. Talvel tarbitakse Eestis neli korda rohkem elektrit kui suvel. Eesti Energia tahab 2013. aastaks ehitada Soome veel teisegi kaabli, sedapuhku 650 MW võimsusega.

Mõistagi ei tööta kõik Narva jaamade energiaplokid kogu aeg: osa neist on remondis, osa seisatakse suvel väiksema nõudluse tõttu. Ka ei ole võimalik kõiki plokke majandusliku argumendiga seisata - sellest kannataks põhivõrk.

 

Valusa hoobi Eesti Energiale annab Euroopa Liidu karm CO2 kvoodipoliitika. Kui seni on kvooti saadud suuremalt jaolt tasuta ning selle müügist tublit kasumit teenitud, siis 2013. aastast peab firma kvooti oksjonilt ostma ning selleks kulutatakse aastas tõenäoliselt mitu miljardit krooni. Kui täna ostab elektrifirma väiksemaid koguseid hinnaga 20 eurot tonn, siis viie aasta pärast ennustatakse kvootide hinnatõusu 50 eurole tonn. Majandusministeeriumi arvutuste kohaselt teeks see põlevkivielektri kilovatt-tunni hinnaks ilma võrguteenuseta 90 kuni 135 senti. Praegu on põlevkivielektri hind ilma võrgutasudeta 41 senti. Ministeeriumi arvates kaob sellega mõte investeerida Narva jaamade ­uutesse energiaplokkidesse.

Liive esines sel nädalal ettekandega esinduslikul energiaturgude avamisele pühendatud konverentsil Prahas, innustades elektriturge avama. Liive andis peagu kõikide suuremate Kesk- ja Ida-Euroopa energiafirmade esindajate ees mõista, et Eesti Energia tahab igal juhul vähendada põlevkivielektri osakaalu oma tootmisportfellis pooleni. Praegu toodab firma põlevkivist üle 90 protsendi elektrist.

Liive kummutas ka kõik müüdid selle kohta, nagu naudiks Eesti Energia mõnusat elu suletud turul. "Ma kaotame hoopis raha, mille teenivad meie eest meie konkurendid," ütles ta. Lisavõhma võtab "maadlemine" regulaatori ehk Energiaturu Inspektsiooniga.

"Madal fikseeritud hind ja suletud turg tähendab seda, et me lükkame probleeme edasi. Mida me sellega saavutame? Meie konkurendid teevad avatud turul raha ja investeerivad võimsustesse. Ega nad ei tee seda mingi patriootliku aktina," märkis Liive.

Eesti Energia juht avaldas seminaril lootust, et turumajandus, mis Eestis ja Euroopas toimib kõikides muudes valdkondades, hakkab toimima ka elektriturul. "Poliitikud püüavad kõikjal Euroopas populistlikel eesmärkidel elektri hinda madalal hoida. Kuid sellist rahvaesindajat, kes võtaks vastutuse kiiresti kerkinud autokütuste hinna pärast, mingil põhjusel ei leia," tõi Liive paralleeli.

Eesti Ekspress 28.02.2008