Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

Tuumajaam Eestisse - otstarbekas ja paratamatu?

Euroopa Komisjoni kliimakava eesmärgid aastaks 2020 mõjutavad Eestis kõige rohkem elektritootmist. Kasvu­hoonegaaside emissiooni vähendamine 20 protsendi võrra sunnib heitainete kvooti ostma ELi turult. Juba tänavu peab Eesti Energia ostma kuni 500 miljoni krooni eest heit­ainete kvooti, et toota elektrit (jaanuaris osteti 35 miljoni krooni eest). Odav põlevkivist toodetud elekter tuleb lähiaastatel unustada. Põlevkivi varud lubavad meil mõistliku kasutamise korral toota elektrit veel 20-40 aastat. See on küllaldane aeg, et võtta kasutusele teised elektrienergia tootmise võimalused. Põlevkivienergia on andud meile poliitilise sõltumatuse, oleme sellega harjunud ja seepärast tuleks elektrienergia tootmist põlevkivist jätkata, kuid ainult sellest pikema aja peale kahjuks ei piisa.

Kasvuhoonegaaside emissiooni vastu saab ainult tuumaenergeetika arendamisega - see on tuule, vee ja päikese kõrval ainuke heitainetevaba energiaallikas. Tuumaenergia on kõige odavam, seejärel tulevad gaas, kivisüsi, turvas, puit, tuul. Kõige kallim on elekter, mida toodavad avamerre paigutatud tuulegeneraatorid.

Tuumaenergia maailmas

Praegu on maailmas kommertskasutuses kokku 443 tuumareaktorit, mis töötavad 31 riigis. Need jaamad toodavad 15 protsenti maailma elektrist. Euroopas saadakse kolmandik tarbitavast elektrist tuumajaamadest, millega ollakse tuumaenergia kasutuselt maailmas esikohal. Tuumaenergia on Euroopas väga arenenud tööstusharu, mille tehnoloogiline baas ja oskusteave hõlmab kogu tootmisahelat alates kütuse ettevalmistamisest kuni jäätmete käitluseni. Euroopa Liidus on otsustanud uusi tuumajaamu ehitada Soome ja Prantsusmaa.

Holland, Poola, Rootsi, Tšehhi, Leedu ja Slovakkia on taasavanud arutelu oma tuumaenergiapoliitika üle, mis võib viia praeguste tuumajaamade kasutuse pikendamiseni või uute jaamade ehitamiseni. Suurbritannia valitsus otsustas hiljuti kuni kümne uue tuumajaama ehitamise aastaks 2020. Saksamaa, Hispaania ning Belgia jätkavad aga praegu oma tuumajaamade tegevuse lõpetamise poliitikat.

Energiajulgeoleku kindlustamine

Balti riikide energiamaastikul on alanud suured muudatused. Läti ja Leedu avasid oma elektrituru ning tarbijad võivad energiatarnijaid vabalt valida.

Eestis seisab selline olukord ukse ees. Kuid uusi energiapakkujaid pole sellele vaatamata turule lisandunud. Vastupidi, olemasolevate tootjate võimalused elektri­varustust tagada vähenevad lähiaastatel drastiliselt.

Tuleva aasta lõpuks tuleb sulgeda lõviosa Leedu elektritarbimisest kattev Ignalina tuumajaam. Meie vanadele põlevkivikateldele rakenduvate keskkonnapiirangute tõttu langeb kasutusest välja samuti suurem osa tänasest võimsusest. Läti elektrivarustus on püsinud kolmandiku ulatuses impordil juba pikemat aega. Estlinki merekaabli kaudu on meil olemas ühendus Põhjamaade elektrisüsteemiga, kuid selle ühenduse võimsus on napp, et katta Eesti, veel vähem kõigi Balti riikide vajadusi. Samuti pole Soomel üleliigset elektrit, mida eksportida.

Soome kogemus

Pärast 1970. aastate naftakriise võttis Soome selge suuna energiasõltumatuse suurendamiseks. Külma kliima, hajaasustuse ja energiamahuka tööstuse tõttu oli Soome energiatarve elaniku kohta üks suuremaid maailmas. Uue strateegia kohaselt keskenduti kohalike ressursside, nagu turvas ja puit, suuremale kasutusele, kuid nendega suudeti katta siiski vaid kolmandik energiatarbest. Vaja oli suuremahulist lahendust ning selleks valiti tuumaenergia.

Argumendid, miks tuumajaamade kasuks otsustati, olid kolmekümne aasta eest sarnased nendega, mille põhjal andis Soome parlament 2002. aastal viiendale reaktorile rohelise tule ning mille alusel täna taotletakse luba kuuenda reaktori ehituseks. Uus tuumajaam suurendab varustuskindlust ja vähendab sõltuvust importelektrist. Tarbijale tähendab tuumajaam hea tarnekindlusega ning suhteliselt madala ja stabiilsema hinnaga elektrit.

Eesti võimalus

Meie olukord on mõneski mõttes sarnane 30 aasta taguse ajaga Soomes. Tuleb arvestada tänast reaalsust ja üritada näha kaugemasse tulevikku, et teha pikaks ajaks õiged valikud.

Tuumaenergia kui praktiliselt heitmevaba energialiik on tõsiseltvõetav alternatiiv meie heitainemahuka elektritootmise nüüdisajastamisel. Püüdlused lüüa kaasa Leedu ja Soome tuumaprojektides on head ja õiged, kuid kuna sealne õnnestumine pole kindel, siis oma tuumajaama need ei asenda. Teiste riikide kogemus näitab, et esimese tuumajaama ehitamine koos vajalike ettevalmistustega seaduste, institutsioonide ja personali osas võtab vähemalt 15 aastat.

See aeg võib tunduda pikk, kuid energeetika vallas, kus põhimõttelised uuendused võtavad aastakümneid, on tegu ülehomse päevaga. Seetõttu on viimane aeg alustada. Enne kui tuumajaama rajamise osas saab langetada lõpliku otsuse, tuleb teha väga palju tööd. Tegemist oleks Eesti jaoks kõigi aegade suurima ja tähtsaima tööstusprojektiga, mis tõstaks uuele tasemele riigi administratiivse suutlikkuse, rahvusvahelise koostöövõime, insenertehnilised oskused ja ettevõtjate võimekuse.

Esimese sammuna peaks Riigikogu vastu võtma põhimõttelise seisukoha tuumaenergeetika osas. Nii seome olulise teema päevapoliitikast lahti, võimaldame spetsialistidel teha professionaalset tööd ning toetame tõsist ja vajalikku avalikku diskussiooni.

Hiljuti valitsuse poolt algatatud energiamajanduse arengukava koostamine aastani 2020 on sobiv koht ettepanekute tegemiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, et tänavu novembriks saaks valitsus selle heaks kiita ning Riigikogule arutamiseks esitada hea arengukava.

 

Eesti Ekspress 28.02.2008
Harri Õunapuu
Loo autor on Riigikogu liige ja kuulub Reformi­erakonda.