Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

Eesti lapsed töötavad põhjanaabritest vähem

Eesti lapsed käivad põhjanaabritest vähem tööl ja saavad ka väiksemat taskuraha.

Põhjamaade kõige töökamad lapsed elavad Taanis. Näiteks 13-aastastest taanlastest käib kooli kõrvalt regulaarselt tööl 27%, 17-aastastest juba 82%. Kogu 13–17-aastaste vanuserühma keskmine on 55%. Soomes on sama keskmine 12% ja Norra-Rootsi jäävad nende kahe vahele.

Eesti kohta pole võrdlevaid uuringuid tehtud, andmeid saab vaid kaudselt tuletada. Läinud suvel käis töömalevates umbes 6000 last. Statistikaamet toob esile 15–17-aastaste laste keskmise. 2006. aastal käis neist tööl 1400 last. See on umbes 2% kogu vanuserühmast — 34 korda vähem kui Taanis, 21 korda vähem kui Norras, 14 korda vähem kui Rootsis ja üheksa korda vähem kui Soomes.

Laste tööl käimist on Eestis tegelikult väga vähe uuritud. Ei sotsiaalministeerium ega töökaitseinspektsioon oska öelda midagi täpsemat. Aivo Tamm Eesti noorsootöö keskusest lisab, et kui tema selle ameti peale tuli, siis üritas ta samuti andmeid koguda. Aga mida pole, seda pole. “Eks see on ka üks sümptom, et meil ei peeta laste tööd tähtsaks,” ütleb Tamm.

Eesti laste vähest töötamist ei saa põhjendada karmimate seadustega. Loomulikult on seatud piirangud: kui mitu tundi päevas ja millist tööd tohib laps teha jne. Kuid piirangud paneb paika juba Euroopa Liidu direktiiv, mis kehtib ühtmoodi nii Eestis kui ka Põhjamaades. Küsimus ei saa olla ka koolikohustuses. Skandinaavia-naabritel on selles vanusegrupis õppijaid 97%. Soome päevaleht Helsingin Sanomat, kes on samuti võrrelnud Taani ja Soome laste töötamist, selgitab erinevust kultuurist tulenevate põhjustega. Taani lapsed tahavad saada varem iseseisvaks ja kontrollida rohkem oma elu.

Suur erinevus ühelt poolt Taani, Rootsi ja Norra ning teisalt Soome ja Eesti vahel avaldub ka töötamisviisis. Kui Skandinaavias töötavad lapsed aasta läbi paar tundi päevas pärast kooli, siis Soomes ja Eestis domineerib suvel töötamine. Eestis konkreetselt on töölaagri-nimelised moodustised. Need on suviti korraldatavad kaks-kolm nädalat kestvad tsüklid.

Tehakse lihtsamaid töid: koristamine, parkide rehitsemine, hooldustööd. Eesti lastele on tähtis sotsiaalne aspekt. Kohe rabatakse ära laagrikohad, mis pakuvad ka ööbimist. Võib-olla tahavad lapsed kodusele elule vaheldust, võib-olla lihtsalt “pidu panna”. Tulusamad, aga ilmselt ka raskemad tööd, nagu marjade korjamine, on vähem populaarsed.

Jüri Käo, kes ise on mitme ettevõtte suuromanik ja lisaks ka tööandjate keskliidu juht, tunnistab ausalt, et pole sellele mõelnud. “Ilmselt ei oska ettevõtjad lastele tööd pakkuda ja lapsed ei oska ka küsida. Me ei mõtle selle peale ja meil pole sellist harjumust ega süsteemi,” ütleb Käo. Taani ja Eesti majandus ei ole niivõrd erinev, et meil lihtsalt poleks lastele sobivat tööd. Kui Eesti lapsed saavad korra aastas töölaagris olles koristada Tallinna linnaliinibusse, siis saaks sellist tööd teha ju ka regulaarselt, mitte ainult kampaania korras.

Norra lapsed elavad hästi

Nordea Pank uuris hiljuti, kui palju saavad Soome, Rootsi, Norra ja Taani lapsed taskuraha. 13–17-aastastest saavad kõige rohkem taskuraha norralased — 1092 krooni kuus — ja kõige vähem soomlased — 634 krooni kuus.

Eesti laste taskuraha suurust on uurinud Emor, kuid seda ainult kuni 14-aastasteni. Eelmisel aastal said 10–14-aastased Eesti lapsed taskuraha umbes 260 krooni kuus. Vanemaks saades summa suureneb, seega polegi meie vahe Soomega ilmselt eriti suur. Eestis saab taskuraha umbes 90% lapsi, teistes maades vähem. Lisaks regulaarsele taskurahale antakse lastele ka lisaraha n-ö erakorralisteks kulutusteks.

Kokkuvõttes on kõige rikkamad Taani lapsed, kes isikliku töötasu ja taskurahaga kokku teenivad kuus umbes 2500 krooni.

Küll aga pole erinevusi Eesti ja Skandinaavia laste kulutamisharjumustes. Poisid koguvad enam, tüdrukud kulutavad kiiremini. Poisid tahavad osta kallimaid asju, näiteks arvuteid või mopeede, ja on seetõttu valmis ka rohkem säästma. Tüdrukud kulutavad rohkem kosmeetikale ja ehetele.

Huvitav nüanss: Rootsis, Taanis ja Norras maksab umbes 50% lapsi ise oma mobiiliarveid, Eestis on sama näitaja alla 10%.

Ärileht