Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

Ametiühing

Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik.

Kelle oma on ametiühing?

Ametiühingu tegevuse määravad ära ametiühingu liikmed. Ametiühingu juhtimise kõige kõrgemaks tasandiks on liikmete üldkoosolek. See on kõigi liikmete või nende volitatud esindajate kogu ja sellel on kõrgeim võim ametiühingus.

Kes juhib ametiühingut?

Igapäevaselt juhib ametiühingut juhatus. Juhatuse liikmed valitakse volinike koosoleku poolt. Iga juhatuse liige on ametiühingu täievoliline esindaja ja viib ellu juhatuse koosolekul tehtud otsuseid. Juhatuse otsused peavad olema suunatud põhikirjas sätestatud strateegiliste eesmärkide ja arengukavaga püstitatud eesmärkide saavutamisele. Konkreetsete tegevuste planeerimiseks koostab juhatus majandusaasta tegevuskava ja eelarve Kontrolli teostamiseks juhatuse tegevuse üle ja tähtsamate strateegiliste otsuste (arengukava vastuvõtmine ning tegevuskava ja eelarve kinnitamine) tegemiseks kutsutakse kokku volinike koosolek. Volinikud on liikmete üldkoosolekul valitud liikmete esindajad ja volinike koosolekul on liikmete üldkoosoleku pädevus välja arvatud mõned erandid nagu näiteks põhikirja muutmine või volinike valimine.

Kes võivad kuuluda ametiühingusse?

Igal töötajal on õigus täiesti vabalt, ilma eelneva loata asutada ametiühinguid ja samuti ühineda juba asutatud ametiühinguga. See sõltub ainult töötaja enda otsusest. Ametiühingu võivad moodustada vähemalt 5 töötajat. Seejuures ei ole oluline mis alal või mis vormis ta tööd teeb. Ühinemisvabadus on tagatud igaühele, kes töötab teise heaks. Iga ametiühing võib ise määrata kas sellesse ametiühingusse võivad kuuluda ka õpilased, üliõpilased, töötud, pensionärid või FIE-d. See määratakse ära ametiühingu põhikirjas. Põhikirja kinnitamine ja muutmine toimub liikmete üldkoosoleku otsusega.

Mis eristab ametiühingu liiget mitteliikmest?

Liikmete ühine tegevus oma ühiste eesmärkide saavutamiseks on see, mis eristab ametiühingu liiget mitteliikmest.

Millised on ametiühingu liikmete ühised eesmärgid?

Oma tegevusega ametiühingu liikmed taotlevad:

1. ettevõttes
* liikmekoosolekul osalemisega ja oma arvamuse avaldamisega töötajate ühiste seisukohtade kujundamist ning ühiste huvide ja nende saavutamise teede väljendamist;
* kollektiivläbirääkimistega (projekti koostamine, läbirääkimiste protsessis osalemine) liikmete palga- ja töötingimuste ning muude oluliste tingimuste kindlaksmääramist kollektiivlepingus ja nende järk-järgulist parandamist;
* seaduse nõuetest ja lepingutingimustest kinnipidamise järelevalvega ning nende rikkumise juhtudest ametiühingu valitud esindaja (usaldusisiku) teavitamisega ettevõttes seaduste ja lepingute täitmise tagamist.
* liikmekoolitustel osalemisega oma teadmiste ja oskuste täiendamist ning oma isiksuse arengut.

2. ühiskonnas
* valimistel ametiühinguid toetava erakonna kandidaatide eelistamisega töötajate huve esindavate saadikute arvukama osaluse saavutamist Riigikogus ja kohalike omavalitsuste volikogudes. * ametiühingu korraldatud aktsioonides osalemisega töötajate nõudmiste toetamist ja avaliku arvamuse mõjutamist.

3. ametiühingus
* kandideerimisega ametiühingu valitud esindajaks ja valitud organite töös osalemisega organisatsiooni toimimise tagamist * ametiühingu valitud esindajate regulaarse aruandluse ärakuulamise ja töö parandamise ettepanekute esitamisega ametiühingu toimimise tulemuslikkuse tagamist.

Millised on ametiühingu eesmärgid?

Ametiühingu organisatsiooni pikaajalised (strateegilised) eesmärgid peavad olema kirja pandud ametiühingu põhikirjas. Need on järgmised:

* ametiühing on oma liikmete töö-, teenistus- ja kutsealaste huvide esindaja ning majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kaitsja.
* ametiühing on tööandjatele, tööandjate ühendustele ja kohalikele omavalitsusüksustele liikmete huve ja õigusi puudutavates küsimustes sotsiaalse dialoogi partneriks.
* ametiühing maksimeerib liikmete organisatsiooni kuulumisest tulenevat kasu.

Ametiühingu lähemad eesmärgid püstitatakse üldisemalt organisatsiooni arengukavas ja konkretiseeritakse majandusaasta tegevuskavas mille täitmine tagatakse eelarvega.


Millist kasu saab ametiühingusse kuulumisest?

Ametiühingusse kuulumine on kasulik ametiühingu liikmetele, tööandjale ja ühiskonnale tervikuna. Saadav kasu on seda suurem, mida aktiivsem on liige, mida rohkem liige osaleb ametiühingu liikmete tegevustes ühiste eesmärkide saavutamiseks. Astudes ametiühingu liikmeks, loob töötaja kolm kaitsevalli ebaedu vastu töösuhetes:

1. Usaldusisiku tugi.
2. Organisatsiooni kaitse.
3. Kaasliikmete solidaarsus.

Usaldusisik on esmatasandi ametiühingu valitud esindaja, kelle poole saab liige oma probleemiga pöörduda. Teisel tasandil juba ametiühing probleemi lahendamiseks aitab pöörduda vastavate riiklike ametite ja inspektsioonide või töövaidlusorganite poole. Seejuures tagab ametiühing kvalifitseeritud õigusabi. Kaasliikmed ametiühingus toetavad igati probleemi lahendamist. Kui on tegemist mitmeid töötajaid puudutava probleemiga, siis ametiühing lähtub kollektiivse töötüli lahendamise seadusest ja tugineb kõigi ametiühingu liikmete ja ka teiste ametiühingute liikmete solidaarsustundele.

Astudes ametiühingu liikmeks,
võimaldab töötaja endale kollektiivlepingust tulenevate tavalisest soodsamate palga, töö- ja puhkusetingimuste või muude tingimuste rakendumise. Kui kollektiivleping puudub, siis on võimalik kollektiivläbirääkimiste teel neid tingimusi tööandjaga kokku leppida.

Astudes ametiühingu liikmeks,
saab töötaja taotleda ametiühingus ametiühingu liikmele ette nähtud soodustusi, toetusi, töötu abiraha, juriidilist abi ja muid organisatsioonist tulenevaid hüvesid.

Astudes ametiühingu liikmeks,
on töötajal võimalik saada koolitust ametiühingu kulul oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks ja enda arendamiseks.

Töötajate kuulumisel ametiühingusse
on tööandjal võimalik suhelda suure hulga töötajatega ametiühingu usaldusisiku kaudu informeerides ametiühingut ja konsulteerides ametiühinguga.

Töötajate kuulumisel ametiühingusse
saab tööandja välistada kollektiivlepingu kehtivuse ajaks kokku lepitud tingimuste muutmise ja kollektiivleping tagab ka töörahu selleks perioodiks.

Töötajate kuulumisel ametiühingusse
võib tööandja kaasata ametiühingu ettevõtte töökorralduse juhtimisse tagades sellega tulemuslikuma töö ja ametiühingu liikmete suurema lojaalsuse.

Ametiühinguliikumine ühiskonnas
on ainus ülemaailmne universaalne demokraatlikult organiseeritud liikumine, mis toetab sotsiaalsel õiglusel, võrdsusel ja koostööl põhinevat ühiskonnakorraldust.