Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

Kaevurite avalik kiri

EESTI PÕLEVKIVITOOTJATE AMETIÜHINGUTE LIIT

Avalik kiri 12.september 2007 nr 36-3

Eesti Vabariigi peaministrile ning majandus- ja kommunikatsiooniministrile

Austatud härrad Andrus Ansip ja Juhan Parts

Viimasel ajal häirivad kaevureid teated televisioonis, raadios ja vabariiklikus pressis, kus elektrihinna edasise tõusu põhjusteks seatakse esikohale just kaevureid selle eest, et nad on andnud Energiaturu Inspektsioonile (ETI) taotluse tõsta põlevkivi hinda 15% (20 krooni põlevkivi tonni kohta).

Pean oma kohuseks teavitada Eesti rahvast, et juhul kui rahuldatakse kaevurite soov tõsta põlevkivi hinda 15%, jääks põlevkivi hind elektrijaamadele ikka veel väiksemaks kui see oli Eesti Põlevkivis reformide algul 1999.a. Siis ostsid elektrijaamad põlevkivi 133 krooni tonn, millele lisandusid transpordikulud Eesti Raudteele ja Eesti Põlevkivile keskmiselt 35 krooni tonni eest.

Et elektrijaamad saaksid põlevkivi odavamalt kätte ehitasid kaevurid oma kulu ja kirjadega raudteelõigu Vaivara ja Ahtme vahele, kulutades selleks üle 70 miljoni krooni oma raha, kusjuures toodangu viime elektrijaama tasuta kohale. Kuna põlevkivi hind on jäänud samaks, mis oli 1999.a. (133 krooni tonn), siis täna saab Eesti Elektrijaam põlevkivi 35 krooni võrra tonni kohta odavamalt kui 1999.a., sest puuduvad kulutused transpordile. Veelgi enam, aastatel 2001-2003 alandasime energeetikutele põlevkivi hinda 125 kroonile tonnist, kooskõlastamata seda ETI-ga.

Eesti Energia juhtkond on aga 1999.a. tõstnud tänaseks elektrienergia hinda elanikkonnale juba 68%. Küsime miks? Kaevurid pole selleks vähimatki põhjust andnud. Vastupidi, tänu kaevurite ettevõtmistele peaks elektrienergia hind olema täna väiksem kui see oli 1999.a.

Kohatu on kuulata Eesti Energia juhtkonda kuuluvate noorte meeste suust põhjendust elektrihinna tõusu vajaduse kohta just seoses taotlusega tõsta põlevkivi hinda. Kui nad pole suvatsenud süveneda oma tütarettevõtete töödesse ja tegemistesse, siis ärgu viigu eksiteele ei ajakirjanikke ega vabariigi elanikkonda.

Üheksa aastat oleme teinud tööd selle nimel, et kõigile meile jätkuks taskukohast soojust ja valgust. Tänu oma jõulisele tegevusele suutsime 2002.a. algul ümber veenda tolleaegset peaministrit M.Laari ära hoidmaks Eesti Põlevkivi ja Narva Elektrijaamade erastamise NRG Energyle, mis oleks tähendanud Eesti põlevkivienergeetika lõppu. Eesti Energia juhatus peab Eesti rahvale lahti seletama tegelikud põhjused elektrihinna tõusuks, jättes loomulikult välja põlevkivi hinnaga seonduva.

Osa süüd elektrihinna tõusuks on meil kõigil – valijatel, valides eelmise Riigikogu, kes seadustas taastuvenergia sundostuhinnaks 2-3 korda kõrgema hinna kui see on täna põlevkivist toodetud elektril. Ainulaadne juhtum maailmas (konkurentsivaba konkurss energiaturul). Kaevuritel on jäänud mulje, et Eesti Energia nõukogu on moodustatud ärimeestest, kelle tegevuse eesmärgiks on suunata riigiettevõtet lähtudes endi, mitte riigi huvidest.

Samas teavitame ka nendest muredest ja probleemidest, mis on Eesti Põlevkivil ja mis vajavad kiiret lahendamist, et tagada elektrijaamadele õigeaegne vajaliku põlevkivikoguse tõrgeteta tarnimine.

  1. Juba aastaid on kaevandustes põlevkivi tootmise omahind kõrgem müügihinnast.
  2. Ettevõte püsib täna veel vee peal tänu 30.-40.a. vanale ülikallile karjääride tehnikale, mida on suutnud remontida ja töökorras hoida eriväljaõppe saanud küllaltki eakad spetsialistid - aga kui kaua veel.
  3. Ettevõttest lahkuvad parimad töötajad kergemate töötingimustega töödele – kaevurite palk on muutunud konkurentsivõimetuks arvestades töötingimusi ja tööspetsiifikat.
  4. Noored ei lähe õppima mäeeriala. Pole kaugel aeg kui mäetööstuses ei ole enam ka juhtivtöötajaid.
  5. Käesolevaks ajaks pole enam midagi sulgeda ega kedagi koondada selleks, et majandusnäitajaid tasemel hoida – ettevõte on optimeeritud viimse peale.
  6. Ka 15%-ne põlevkivihinna tõstmine, mida taotleb Eesti Põlevkivi ei lahenda kauaks ettevõtte probleeme. Tuleb tõele näkku vaadata ja tunnistada, et tasuta lõunaid ei ole – kui kõik kallineb, siis kallineb ka põlevkivi tootmine. Jääb mulje, et Eesti Põlevkivi peetakse igaveseks jõumasinaks, mis kunagi ei peatu ega ära ei väsi, selleks lisakulutusi tegemata.

Maido Agur
esimees