Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

Eesti tööjõu tootlikkuse pikaajaline kasv on maailmas üks kiiremaid

Uudisega Eesti keskmise brutokuupalga uuest rekordtasemest kaasnesid kohe ka hoiatused, et tootlikkuse kasvust kiirem palgatõus ei ole jätkusuutlik.

Tõepoolest, sel sajandil on tööviljakus suurenenud brutopalga reaalkasvust kiiremini vaid paaril aastal. Säärane tendents vähendab eksportivate firmade konkurentsivõimet välismaal - senist toodangut tuleb müüa kas kõrgema hinnaga või väiksema kasumiga.
Samas on selge, et palgakasvu peatumisest ei maksa kellelgi unistada. Selle tingib Eesti kuulumine ühtsesse majandusruumi jõukate Põhjamaadega, kus sissetulekute tase on märksa kõrgem.
Kui võrrelda Eesti brutopalga taset lähinaabritega, on näha, et see jääb soomlaste palgast endiselt mitu korda maha, kuid edestab oluliselt lõunapoolsete üleaedsete oma. Brutopalga nominaalnäitaja ei anna aga täit pilti - tuleks arvestada ka seda, mida inimene palga eest osta saab. Kui ostujõu erinevus on piisavalt suur, ei pruugi kõrge nominaalpalk kallimasse naaberriiki tööle meelitada - kaasnevad ebamugavused ei kaalu saadavat lisatulu üles.
Ostujõu pariteedi alusel ümberarvestatuna väheneks eestlaste sissetulekute vahe nii põhja- kui ka lõunanaabritega - esimestega vähem, teistega rohkem - ning sel moel küüniks siinne brutopalk umbes tuhande euro kanti. Tasuks arvestada sedagi, et keskharidusega töötajate keskmine brutopalk oli Soomes möödunud aasta oktoobris 2368 eurot ning enamikult liikuvamaks osutunud elukutsete esindajatelt kõrgemaid diplomeid ei eeldata.
Seni, kuni palgatasemed jõuavad üksteisele piisavalt lähedale, peavad aga eksportivad ettevõtted oma toodangu konkurentsivõime säilitamiseks midagi ette võtma. Kuna odava võõrtööjõu massiline riiki toomine on praeguste seaduste järgi keeruline ja ilmselt ükski poliitiline jõud reeglistikku leevendama ei rutta, jääb ettevõtjal üle vaid oma firma töö efektiivsemaks muutmine.
Selleks on tal kaks omavahel seotud võimalust: kasutada aina enam inimtööjõu asemel seadmeid ja asuda valmistama keerukamat toodangut, mille lisandväärtus - palkade ja kasumi summa - on suurem.
Tööviljakus ei kiirene
Kui vaadata rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO värskes teabekogumikus* avaldatud tootlikkuse pikaajalise kasvu näitajaid, selgub, et Eestist palju nobedamalt ei ole tööviljakus kusagil kasvanud. Päris kaugustes säravad vaid Bosnia ja Hertsegoviina ning Hiina. Suures osas Ladina-Ameerika ja Vaikse ookeani riikidest tammus tootlikkus üldse paigal või kahanes. Seejuures on Eesti tootlikkuse kasv viimastel aastatel pikaajalisest keskmisest märksa kiirem olnud. Nii ei maksa tööviljakuse oluliselt nobedamat kerkimist loota. Ja selle pärast ei tasu ka praeguse palgatõusu tempo eriti pikka püsimist oodata - eksportijaile hakkaks siis juba pankrot kangastuma.
Jõudkem Ameerikale järele!
-- Tootlikkuse poolest ühe töötaja kohta oli mullu kaugel esirinnas USA (63 885 dollarit), kellele järgnevad Iirimaa (55 986 dollarit) ja Luksemburg (55 641 dollarit). Eurooplaste olukord näib aga soodsam, kui vaadata tootlikkust töötatud tunni kohta. Selles vallas hoiab esikohta Norra (37,99 dollarit), teist USA (35,63 dollarit) ja kolmandat Prantsusmaa (35,08 dollarit). Kinnitust on taas leidnud tõsiasi, et Ameerika töötajad rabavad Vana Maailma inimestest rohkem tunde tööl.
-- Eesti on seejuures üks suhteliselt väheseid Euroopa riike, kelle tootlikkus ühe töötaja kohta suureneb kiiremini kui USA-s - kuid vahemaa on endiselt väga suur.
* Key Indicators of the Labour Market, Fifth Edition. ILO, 2007

Erik Aru, EPL