Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

VIKTOR TRASBERG: Odav tööjõud on Eestile laastav

Turumajanduse toimimise aluseks on tõhus konkurents ja võrdväärne vahetus, kuid paljud turud, sealhulgas ka tööturg, ei funktsioneeri täiuslikult.

Selle toimimist piirab töötajate väike arv, nende piiratud mobiilsus ning riigi poolt seatavad palga- ja töötingimuste regulatsioonid.
Eesti majanduse puhul ei ole aga ükski neist tegureist asjakohane. Euroopa Liidu tingimustes on naeruväärne rääkida töötajate vähesusest ? EL-is on piisavalt saada nii metallimehi, eksootilisi kokki kui ka hotellitöötajaid. Ka ei vähenda Eesti tööturu seadused mingilgi viisil tööhimu nagu mõnes Skandinaavia või Lääne-Euroopa maas.
On sellel üldse vahet, kas töötajad tulevad Euroopa Liidu riikidest või mujalt? Jah, on! Erinevused on majanduslikud, sotsiaalsed ja inimlikud. Eestisse tööjõu väljastpoolt EL-i importimise ainuke põhjus on madalam palgatase, rääkigu ettevõtjad mida tahes.
Jättes kõrvale tööjõu sissetoomise vajaduse põhjendused, tuleb vaadata ka selle võimalikke negatiivseid kaasmõjusid. Sõnaühend “tööjõu sissetoomine” tekitab juba iseenesest õõva, justkui oleks tegemist orjakaubandusega. Pigem tuleks rääkida võõrtööliste riiki lubamisest või mittelubamisest.

Löök uuendustele

Odava tööjõu riiki lubamise kõige negatiivsem tagajärg on meie majandusliku konkurentsivõime pikaajaline nõrgenemine. Hetkeks võib see ehk mõnd ettevõtet toetada, aga tervikuna on see Eestile laastav. Meie jaoks on elulise tähtsusega tööjõumahuka ja sageli väikest lisaväärtust pakkuva majanduse ümberkujundamine suurema väärtusega tooteid loovaks struktuuriks. Odava tööjõu korral ei konkureeri ettevõtted aga mitte efektiivsuse, vaid odava tööjõu “sissetoomise” eks-
klusiivõiguse pärast, mis loob ebaausad konkurentsitingimused. Innovatsioon ja teadmistepõhisus ei ole odava ressursi olemasolu korral enam nii oluline.  
Odava tööjõu sissetoomine halvendab ka töösuhteid. Vältimatult tajuvad meie töötajad, et väljastpoolt EL-i tuleva võõrtööjõu peamine eesmärk on siinse palgataseme alandamine. Rahvuslikud, aga võib-olla ka religioossed ja rassilised vastuolud pingestuvad Eestis igal juhul.
Väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate inimeste vabadus valida töö- ja elukohta on äärmiselt piiratud. Üldiselt ei osta ajutised töötajad kinnisvara ega loo püsivaid suhteid kohaliku ühiskonnaga. Tegemist on isoleeritud inimrühmaga, keda ohustab otsene getostumise oht. Sellistel inimestel pole mingit vajadust hoolitseda siinse elukeskkonna eest või sulanduda kohalikku kultuuri.
Võõrtööjõud mõjub negatiivselt ka meie riigieelarve tuludele, mis sõltuvad üha enam tarbimismaksudest. Ajutiselt siin viibivad inimesed pigem viivad oma tulud koju tagasi, selmet kulutada kohapeal. Võõrtööjõuga seotud tegevuse haldamine ja neist tulenevate riskide maandamine on riigile kulukas, kajastumata otseselt võõrtööjõudu kasutavate ettevõtete kuludes.
Eeltoodud aspekte ei esine aga Euroopa Liidu maadest tulevate inimeste puhul, kes saabuvad meile vabatahtlikult, kellega me oleme juba praegu samas õigusruumis ja kuulume vaimselt ühte.

Kulud ja ohud

Nagu eespool mainitud, eeldab turumajandus ekvivalentset vahetusprotsessi ja ettevõtete võrdseid konkurentsitingimusi. Võõrtööjõu riiki saabumisega kaasnevad kulud ja ohud. Kui me teeme erandeid üksikutele ettevõtetele, siis tuleb pragmaatiliselt küsida: mida me ühiskonnana vastu saame? Kindlasti ei saa lähtuda ettevõtjate ähvardusest, et kui odavat tööjõudu ei lubata tuua, siis viiakse tootmine Eestist välja. Tegelikult on meie tööhõive struktuuris “väljaviidavate” töökohtade osa suhteliselt väike ja tööjõu sissetoomisega ei õnnestu neid päästa niikuinii.
Kuulu järgi koostatakse majandusministeeriumis kava, mis nõuab võõrtöölistele vähemalt tööstusharu keskmise palga maksmist. Kui aga see on võõrtööjõu riiki lubamise peamine kriteerium, siis on tegemist kas uskumatu lihtsameelsusega või sihiteadliku hämamisega. Ettevõtetel on üsna lihtne manipuleerida tööaegade, ametinimetuste ja töökirjeldustega. Seega on kerge keskmise palga nõudest mööda hiilida. Aga et mitte jääda ainult kritiseerijaks, pakun omalt poolt välja veel kolm aspekti, mida võõrtööjõu Eestisse lubamise juures peaks arvestama.

Võimalikud kriteeriumid

Esiteks, võõrtööjõu sissetoomist taotlevad ettevõtted peavad olema töötanud vähemalt kolm viimast aastat kasumlikult ning sellest kasumist vähemalt 50% peaks olema dividendidena välja makstud. Teiseks, ettevõtte tegevusest vähemalt pool peab toimuma Eestis.
Turumajanduses ei peaks me toetama äpardunud äriprojekte, võimaldades neile odava tööjõu näol eksklusiivseid konkurentsitingimusi. Kui ettevõte ei jõua turuhinnaga ressursse osta, siis tuleb ta kinni panna. Praegu saavad Eestis tegutsevad ettevõtted kogu oma kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja seega selle ka maksuvabalt riigist välja viia. Nii mitmedki intensiivselt võõrtööjõu sissetoomist taotlevad ettevõtted pole sel sajandil sentigi oma kasumist Eesti ühiskonnaga jaganud. Ei saa lubada, et võõrtööjõuga seotud kulud-riskid jäävad riigi kanda, aga ettevõtted ei panusta samal ajal ühiskonna arengusse.
Kolmandaks, võõrtöölisi sissetoovad ettevõtjad peaksid maksma püsitasu võõrtöötajatega seotud kulude katteks, näiteks 5000?10 000 krooni kuus töötaja pealt. See võimaldaks tõepoolest vältida odava asendustööjõu saabumist. Irooniliselt võiks mainida, et ettevõtete väitel ei ole raha probleemiks, peaasi on ikka oskajate inimeste saamine.
Lõpetuseks. Tegeledes ise iga päev välisüliõpilaste “maaletoomisega”, kogen kõike seda positiivset, mida Eestisse saabuvad välistudengid meie ühiskonnale annavad. Eesti peaks olema avatud ja sõbralik kodu inimestele, kes soovivad siin vabalt elada, töötada ja õppida. Samas ei tohi aga üksikute ettevõtete hetkehuvist lähtudes võimendada madalakvaliteedilise ja odavapalgalise tööjõu saabumist, mis toob kaasa tööturu deformatsiooni ja Eesti konkurentsivõime kahjustamise.

Autor: Viktor Trasberg, Tartu ülikooli Balti õpingute keskuse juhataja