Ühingust

Liikmed
Ajalugu
Juhtorganite kooseisud
Juhtorganite otsused

Uudised

Ametiühingu uudised
Energeetika sektor
Laiast maailmast
Tööturg ja statistika EAKLi INFOLEHT

Dokumendid

Põhikiri
Tegevuskava
Metoodilised materjalid
Fondide põhikirjad
Kollektiivlepingud

Noored

Üritused

Pildigalerii

Suured tegijad

Siin tutvustame, teile inimesi, kes suuremal voi vähemal määral on teinud midagi märkimisväärset maailma AÜdes.

AÜ ajalugu

Siit leiad infot AÜ ajaloo kohta ja ülevaade peamistest sündmustest, mis on AÜga aset leidnud.

Viimased uudised.

- Kollektiivlepingutega seotud töötülid Eesti Energia AS kontsernis annavad tööd Riiklikule lepitajale

- Toimus Narva energeetikute esindajate koosolek

- Energeetikatöötajate Ametiühingute Liit korraldas piketi

Briti professor ironiseeris Baltimaade tööjõupoliitika üle

Balti riikides on juba olemas just selline paindlik tööjõud, mida Euroopa Komisjon soovib Euroopas näha, ning see on halb uudis lääneriikide ametiühingutele. Nii teatas Rootsi teenistujate ametiühingute organisatsiooni häälekandjas "TCO tidning" Glasgow' ülikooli tööõiguse professor Charles Woolfson, kes töötab Vilniuses ja uurib Euroopa Liidu ülesandel töötingimusi Balti riikides. Ta viitas, et Eestis, Lätis ja Leedus on sissetulekute erinevused ühed suurimad Euroopa Liidus, kuid töökeskkond halvim Euroopas. Ka on ametiühingud neis riikides nõrgad ega suuda vajalikuks vastujõuks olla. Woolfson tõi näiteks, et kui võrrelda kõige rikkamate sissetulekuid, keda on viis protsenti elanikkonnast, kõige vaesema viie protsendiga elanikkonnast, siis on Leedu ja Portugal Euroopa Liidu kõige ebavõrdsemate sissetulekutega maad. Neile järgnevad kohe Leedu, Poola ja Eesti. Professor lisas, et töökeskkonna alaseid terviseohte, nagu müra, kõrget temperatuuri töökohas ja stressi, vaadates on olukord Balti riikides üks hullemaid EL-is 11 valdkonnast vaadeldud 15-st. Edetabeli lõpus on Balti riigid ka keskmise eluea ja sotsiaalseks kaitseks kulutatud ressursside osakaalu poolest sisemajanduse koguproduktis. Woolfson nentis, et ametiühingute liikmelisuse protsent on Eestis vaid üheksa, Leedus kümme ja Lätis 15. Seda, et samal ajal on majanduskasv nendes riikides kõrge, seletab Woolfson suure sallivusega, mida poliitiline ja majanduslik eliit nendes riikides klassivahede suhtes ilmutab. "Paljud tegutsevad lühiajalistest kaalutlustest ja ahnitsevad kokku," kirjutas professor ja nimetas seda eliitlikuks mõtteviisiks ja sotsiaalseks darvinismiks, mida Balti riigid tema sõnul üritavad levitada ka ülejäänud Euroopas. Ta lisas, et Balti riikidest on teistesse EL-i liikmemaadesse rännanud 2-3 protsenti tööjõust, kes töötav seal madalate palkade eest ja kehvematel tingimustel. "See ongi see paindlik ja kohanemisvõimeline tööjöud, mida Euroopa Komisjon sooviks Euroopas luua," ironiseeris Woolfson. "See ei ole lääneriikide ametiühingutele hea uudis."

Professor nägi siiski positiivseid märke selles, et vastuseis ametiühingutesse organiseerumiseks hakkab Balti riikides vähenema ja et eelkõige noored hakkavad oma töötingimusi võrdlema teiste maade töötajate omadega.


Baltic News Services